Veebruar – küünlakuu – hundikuu
Veebruar on sündmusterikas kuu nii rahvakalendri tähtpäevade kui ka meie riigile tähtsate sündmuste poolest. Vanarahvatarkus ütleb, et küünlakuul ei minda kosja- see olla hundi jooksukuuks. Kui veebruarikuul kuuseokkad pudenevad, saab sügisel palju kartuleid.
2. veebruar – küünlapäev. Vanarahvas pani tähele, et küünlapäeval antakse talvele lõplik ja viimane hoop.
2. veebruaril tähistati ka Tartu rahu 90. aastapäeva. 2. veebruaril 1020 sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Luuvalupäeval (9. veebruar) ei tohtivat tööd teha, sest siis pidi luuvalu kallale tulema.
Vastalapäev on liikuv püha, mis sel aastal on 16. veebruaril. Vastlapäeva kõige tähtsam tegevus on liulaskmine, et suvel pikad linad kasvaksid. Oluline oli vastlapäeval ka seajalgu süüa. Seajalgu söödi selleks, et sead hästi kasvaksid ning nende jalad kõveraks ei läheks.
14. veebruaril tähistame sõbrapäeva. Sõbrapäeva levinumaid kombeid on armsamale kirjakese, lembesalmi või tervituskaardi saatmine, oma lähedaste ja sõprade meelespidamine südamliku sõna, lilleõie või kingitusega.
24. veebruaril on Eesti Vabariigi 92. sünnipäev.
Tänavune veebruar on ka olümpiakuu. 12. veebruaril avatakse Kanadas Vancouveris XXI taliolümpiamängud.
